1. Täiendkoolitusasutus
KeeleLabor OÜ 2. Õppekava
„Eesti keele 0-A1“
Kehtiv alates 10.03.2024 3. Õppekavarühm ja õppekava koostamise alused
0231 Keeleõpe (Võõrkeeled)
Läbimurre. A1-taseme eesti keele oskus, Marju Ilves. Haridus ja Teadusministeerium.
Tallinn: EKSA, 2010 4. Eesmärk ja õpiväljundid
Kursuse läbinud õppija tuleb lihtsas keeles suheldes toime igapäevastes suhtlusolukordades,
mis põhinevad otsesel ja lihtsal infovahetusel tuttavatel teemadel, kui vestluspartner räägib
aeglaselt ja on abivalmis. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning rääkida A1 keeleoskustasemel
endale olulistel teemadel. Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et
oma vajadusi rahuldada. Saab aru lihtsatest informatiivse sisuga tekstidest ja teadaannetest,
mis aitavad tal keelekeskkonnas toime tulla. Koolituse lõpuks õppija:
• Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda, tema perekonda ja
vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.
• Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest, näiteks siltidel,
plakatitel või kataloogides.
• Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel
öeldut kordab või ümber sõnastab ning vestlemisel aitab.
• Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.
• Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega)
ning täita formulare, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust.
• Oskab leida ja kasutada erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi. 5. Sihtgrupp ja alustamise tingimused
Isikud, kellel puudub või on väga madal eesti keele oskus ja kes soovivad omandada A1 tasemel
keeleoskust igapäeva- ja tööelu lihtsamates keelekasutusolukordades toimetulekuks. 6. Kursuse maht ja õppevahendid
120 akadeemilist tundi, millest 80 on auditoorne töö ja 40 iseseisev töö
(õpiku ja interaktiivse õppekeskkonna keeleklikk.ee harjutuste tegemine, töölehtede täitmine). 7. Õppekeskkond
Õppetöö toimub keeleõppeklassis, kus on olemas markertahvlid, projektor, arvuti, vajalikud
heliseadmed, isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid. Eriolukorrast tulenevate piirangute ajal
toimub õppetöö veebikeskkonnas Skype, Zoom või Google Meet. 8. Koolituse teemad, maht, õpiväljundid Põhiteemad, sisu auditoorne õpe/iseseisev töö | Maht | Õpiväljundid Kursuse lõpuks õppija suudab: | 1. Tutvumine. Enda ja teiste esitlemine
– Tähestik
– Häälduspõhimõtted
– Viisakusväljendid
– Isikuandmed
– Päritolu ja elukoht | 6 ak t 3 ak t | • tervitada, tänada, hüvasti jätta, vabandust paluda;
• esitada oma isikuandmeid: nimi, aadress, telefoninumber, vanus
ning mõista sellelaadseid küsimusi;
• esitleda end päheõpitud teksti toel;
• esitleda teisi ning mõista sarnaseid tutvustusi.
| 2. Keel ja keelte õppimine – Euroopa riigid ja pealinnad – Rahvused ja keeled – Keelte õppimine | 6 ak t 3 ak t | • rääkida, missuguseid keeli tema ja ta lähedased oskavad ja küsida vestluspartnerilt selleteemalisi küsimusi; • teavitada vestluspartnerit kuuldu/ loetu mõistmisest ja paluda abi (korrata aeglasemalt või ümber sõnastada); • küsida tundmatute sõnade tähendusi. • öelda, kus ja millisel kursusel õpib eesti keelt. | 3. Igapäevaelu, kodu ja Kodukoht – Värvid – Eluruumid – Mööbel ja igapäevaasjad – Lemmikloomad – Igapäevategevused | 7 ak t 3 ak t | • oskab vastata lihtsatele küsimustele oma eluaseme kohta ning ise samalaadseid küsimusi küsida; • kirjeldada lühidalt enda ja pere kodust rutiini ning samalaadseid küsimusi küsida; • kirjeldada lühidalt oma kodu sisustust; • nimetada igapäevaseid tarbeesemeid; • kirjeldada lühidalt enda või lähedaste lemmiklooma, -eset ja -tegevusi. | 4. Reisimine, transport ja vaatamisväärsused – Nädalapäevad – Kellaajad – Kohad linnas – Transpordivahendid – Takso tellimine – Ühistransport – Hotellis. Vanalinnas – Postkaart sõbrale | 7 ak t 3 ak t | • nimetada transpordivahendeid, mida ta kasutab tööle ja kooli sõitmiseks ning reisimiseks; • tellida taksot ja teatada soovitud sihtkohta; • osta pileteid ja küsida majutust, sõnastada lihtsaid eelistusi majutus ja transpordi teenustega seoses; • nimetada sagedasi linnaelemente (tänav, väljak, plats, park); • nimetada mõnd Tallinna vanalina vm linna vaatamisväärsust ning neid kaardilt leida; • kirjutada lihtsat reisitervitust ehk postkaarditeksti. | 5. Keskkond, kohad, loodus ja ilm – Aastaajad ja ilm – Eesti kaart – Eesti loodus ja kaunid paigad – Eesti linnud ja loomad – Metsas ja pargis | 6 ak t 3 ak t | • rääkida aastaajast, ööpäevaringist või hetkeilmast; • mõista väga lihtsa ilmaennustuse põhisisu ja see lühidalt kokku võtta; • kirjeldada lihtsal viisil paiku, loodust ja kliimat Eestis ning kodumaal; • nimetada mõnd Eesti (eriti oma lähiümbruse) paika või loodusobjekti (nt linna, jõge, järve, või mäge) ning neid kaardilt leida; • nimetada põhiilmakaari; • nimetada sagedasi maastikutüüpe (mets, mägi, puud, põõsad); • nimetada mõnda enimlevinumat lindu, looma, puud ja taime. | 6. Pere, sugulased ja sõbrad – Pere ja sugulased – Välimus ja iseloom – Riided ja jalatsid – Ametid ja harrastused | 7 ak t 4 ak t | • nimetada oma sugulasi, lähedasi ja kolleege; • nimetada oma perekonnaliikmeid ja neid tutvustada; • kirjeldada inimesi üldiselt (välimust, ametit, peamisi iseloomuomadusi); • kirjeldad lihtsal viisil ennast ja oma lähedasi ning sarnastest kirjeldustest aru saada. | 7. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus – Minu nädalavahetus – Sport – Raamatud ja muusika – Teater ja kino – Kontserdid ja näitused – Külaskäimine | 7 ak t 4 ak t | • nimetada huvipakkuvaid spordialasid või sportlikke tegevusi. • jutustada lihtsalt oma huvidest või hobidest ja ise samateemalisi küsimusi esitada; • rääkida oma muusika-, lugemis- ja liikumiseelistustest, vastata selleteemalistele lihtsatele küsimustele ning neid ise esitada; • hankida ja edastada lihtsat faktiinfot kultuuri- ja meelelahutusürituste piletihindade või algusaegade kohta; • valida kavast filmi või etendust ning kutsuda kaaslast üritusele; • kutsuda kaaslasi koos endaga sportima või vaba aega veetma; • oskab kirjutada lühisõnumit, kutset üritusele. | 8. Söök ja jook – Toidud ja joogid – Minu lemmiktoit – Menüü ja hinnad – Kohvikus ja restoranis – Vestlused lauas | 7 ak t 4 ak t | • nimetada tavalisemaid sööke, jooke ning igapäevaseid toiduaineid; • rääkida lihtsal viisil ja üldiselt oma toitumistavadest ja -eelistustest; • reserveerida restoranis lauda; • mõista menüü rubriike ning valida toite ning jooke; • esitada väga lihtsaid täpsustavaid küsimusi tellitavate toitude, jookide kohta; • anda teavet selle kohta, kuidas toit maitses; • paluda endale söögilauas igapäevaseid asju ulatada; • paluda teenindajalt arvet ja teatada makseviisieelistus. | 9. Sisseostud ja hinnad – Juur- ja puuviljad – Toiduained ja retseptid – Kogused ja pakendid – Ostunimekiri – Turul ja poes | 7 ak t 4 ak t | • esitada lihtsaid soove toidukaupluse leti juures ning turul; • üldsõnaliselt võrrelda ja liigitada kaupade hinda ja kvaliteeti; • küsida kaupade hinda; • vastata müüja või teenindaja abipakkumisele; • teatada müüjale oma makseviisieelistus. • mõista lihtsamate siltide ja teadete põhisisu; • lugeda väga lihtsaid retsepte, mõista retsepti koostisosi ning osta retseptis nimetatud toiduaineid sobivas koguses; | 10. Haridus – Helistame kooli – Minu tunniplaan – Kodutöö raport – Minu kursus – Õpin terve elu | 6 ak t 3 ak t | • kirjeldada lühidalt oma tavalist koolituspäeva, õpirutiini ja küsida sellekohaseid küsimusi; • küsida teavet kooli või kursuse kohta; • aru saada kirjalikust ja suulisest õppetöö toimumise aja- ja kohainfost, seda üles kirjutada ning lisainfot küsida; • esitada lihtsaid õppetööd puudutavaid küsimusi; • mõista koolitaja rutiinseid ja korduvaid juhiseid ja neile sobivalt reageerida; • kasutada koolis väljakujunenud tervitusi ja keelelisi formaalsusi; • küsida ja edastada infot oma õpitulemuste kohta; • esitada lihtsat faktiteavet oma hariduse ja hariduskäigu kohta ning küsida seda teistelt; • tutvustada lühidalt edasiõppimise kavatsusi ja küsida teistelt plaanide kohta. | 11. Elukutse, amet ja töö – Ametid ja asutused – Minu töökoht – Minu tööpäev – Töökaaslased | 6 ak t 3 ak t | • nimetada tavalisemaid asutusi ja ameteid ning mõista nende nimetusi. • vastata lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitada teistele samalaadseid küsimusi; • kirjeldada lühidalt oma tavalist tööpäeva vm töörutiini ning esitada sellekohaseid küsimusi nt tööandjale, kolleegile, sõbrale; • võtta vastu ja edastada lihtsaid informatiivse sisuga tööalaseid teateid; • tutvustada lühidalt oma tööga seotud kavatsusi ja küsida sama teistelt. | 12. Enesetunne, tervis – Isikuandmed – Kehaosad – Haigussümptomid – Perearstikeskuses – Apteegis | 6 ak t 3 ak t | • teatada lühidalt oma halvast enesetundest ja haigussümptomitest; • küsida vestluskaaslase tervise kohta ning samalaadsetele küsimustele vastata; • küsida ja üles kirjutada arsti vastuvõtuaegu ja visiiditasu; • mõista lihtsamate siltide ja teadete põhisisu (aeg ja asukoht); • edastada tervishoiutöötajale fraasikaupa isikuandmeid; • osta apteegist ravimeid, mõista lihtsamat infot kasutamise ja koguste kohta. | 13 Eesti kultuur – Riiklikud pühad – Rahvuskultuur – Eesti muusika – Iseseisev keeleõpe – Suhtlemiskultuur Eestis | 2 ak t | • rääkida väga lihtsalt ja üldsõnaliselt oma päritolumaa ja Eesti tähtpäevakommetest; • nimetada eestlaste jaoks olulisi riiklikke pühasid ja rahvustraditsioone; • mõista eestlaste ja päritolumaa suhtluskäitumise põhilisi erinevusi; • leida ja kasutada erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi. |
Nimi ja tegusõnade põhivormide kasutamine. Tegusõna pööramine olevikus. Eitav kõne.
Mitmuse moodustamine. 14 käänet. Arvsõna. Isikulised asesõnad. Määrsõnad. Omadussõnad.
Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi kasutamine. Käskiv kõneviis. 8. Metoodika
Koolitusel on valdavaks kommunikatiivne ja leksikakeskne keeleõpe.
Arendatakse kõiki osaoskusi, kuid keskendutakse tugevalt produktiivsetele oskustele
– rääkimisele ja loovkirjutamisele. Kursuse tähtsaimaks eesmärgiks on suhtlusbarjääri
ületamine. Kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid. Aktiivses kõnepraktikas kasutatakse paaristööd vestluspartnerite pideva vahetamisega,
lühimonolooge, soravusharjutusi, olmesituatsioonide rollimänge ning keeleõppemänge.
Igas tunnis on kasutusel spetsiaalsed visuaalid, mis toetavad kuuldu ja loetu mõistmist ning
kõnelemist. Kursusel rakendatakse mälutehnilise ja soravusvõttena ka rütmkõne meetodit. Kirjutamisel on eelkõige kommunikatiivsed eesmärgid (teated, sõnumid). Arendavad
tegevused on kopeerimisülesanded, etteütlused, mudelkirjutamine.
Loovkirjutamisülesanneteks on lühikesed teated ja kirjeldused. Lugemisoskust, mis on tekstieelsete ja -järgsete harjutuste abil seotud teiste osaoskustega,
toetab valik- ja üldstrateegiate kasutamine. Lühitekstide abil õpitakse ning kinnistatakse
grammatilisi vorme ja uut sõnavara. Põhiväljundiks on tekstidest vajaliku teabe leidmine. Kuulamisharjutused kaasavad ka teisi osaoskusi. Tunnis on kuulamisharjutustena õpetaja
monoloogid või õpiku juurde kuuluvad helisalvestised, mille kohta õpilased teevad
märkmeid (info, sõnavara vm suunitlusega). 9. Õppematerjalide loend
Mall Pesti, Helve Ahi. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele. A1+A2+B1. Kiri-Mari. 2023.
Mall Pesti, Katrin Kaev. Keelepildid 1-12. Kiri-Mari. 2020.
Tekstid, helisalvestised ja ideekaardid A1-tasmele. Kristel Toomel. KeeleLabor 2017-2021 Õppija iseseisev töö
Kirjalike grammatika- ja kuulamis- ja lugemisharjutuste tegemine õpikust E nagu Eesti.
Töölehtede täitmine. Interaktiivsed harjutused programmis Keeleklikk. 10. Hindamine ja õppe lõpetamise tingimused
Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui ta on osa võtnud vähemalt 70% õppetööst ning
on sooritanud koolituse lõputesti ja suulise eksami positiivsele tulemusele (vähemalt 60%).
Tõend väljastatakse vastavalt osaletud tundide arvule juhul, kui õpingute lõpetamise
nõuded ei ole täidetud ja/või õppija on osa võtnud vähem kui 70% auditoorsest õppetööst. | Hindamismeetod | Hindamiskriteeriumid | | Kirjalik test | • Mõistab lühikese ja lihtsa informatiivse teate põhisisu.
• Suudab lihtsal viisil vastata kirjalikule teatele ja edastada vajalikku infot | Suuline test
(koolitusel läbitud
teemadel) | • Oskab end lihtsal viisil esitleda ja esitada oma isikuandmeid
(nimi, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus, amet, elukoht).
• suudab esitada vestluspartnerile lihtsaid ja lühikesi küsimusi koolitusel
läbitud teemadel (pere, õppimine, töö, elukoht, vaba aeg, transport jm).
• mõistab lihtsaid ja lühikesi küsimusi koolitusel läbitud teemadel ning
oskab vastata lihtsate fraaside või lausete abil. |
11. Koolitaja kvalifikatsioon
Koolitaja eesti keele õpetamise kogemus vähemalt 2 aastat. Erialane kutsetunnistus ja/või
täiskasvanute koolitaja koolituse läbimise tunnistus ja/ või koolitaja kutsetunnistus.
Valdab kõrgtasemel nii eesti keelt kui ka õpetamise baaskeelt (vene/ inglise). Koolitaja osaleb
regulaarselt keeleõppe KeeleLabori korraldatud metoodilistes seminarides. Oskab kasutada
veebikeskkonda auditoorse õppetöö läbiviimiseks ja õppetöö tulemuste tagasisidestamiseks.
Alla kaheaastase koolituskogemusega koolitaja-praktikant töötab mentori, kutsega koolitaja
juhendamisel. |
