KOOLITUSTE KVALITEEDI TAGAMISE ALUSED
1. Üldsätted
1.1. KeeleLabor OÜ pakub täiskasvanutele suunatud täienduskoolitust.
1.2. KeeleLabor OÜ lähtub täienduskoolituse kvaliteedi tagamisel täiskasvanute koolituse seadusest,
täienduskoolituse standardis toodud nõuetest ja õppekorralduse alustest.
1.3. Täienduskoolituste läbiviimisel ja suhtlemisel klientidega lähtuvad KeeleLabor OÜ koolitajad
täiskasvanute koolitaja kutse-eetika koodeksist.
2. Õppekavade kvaliteedi tagamise tingimused ja kord
2.1. Õppekavade koostamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse
standardist, täienduskoolituse õppekava koostamise juhendmaterjalist, euroopa keeleõppe
raamdokumendist ning teistest Haridusministeeriumi poolt heaks kiidetud tasemekirjeldustest.
2.2. Õppekava koostamisel arvestatakse sihtgrupi vajadusi ja eripärasid ning lähtutakse
tööjõuturu vajadustest.
2.4. Õppekavad vaadatakse üle ja hinnatakse 1 kord aastas.
2.4.1. Õppekavasid analüüsib selleks moodustatud hindamismeeskond, kuhu kuuluvad kutsega
koolitajad ja koolitajad, kes on saanud väljaõppe kutsealasel täiskasvanute koolitaja koolitusel.
2.5. Õppekavade hindamisel, muutmisel ja täiendamisel arvestatakse:
2.5.1. õppijatelt kogutud tagasisidet koolituse lõpus;
2.5.2. koolituse lõpetanud õppijatelt kogutud tagasisidet HARNO eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme
eksami tulemuste kohta;
2.5.3. koolitajate tagasisidet ja ettepanekuid;
2.5.4. täiendusi euroopa keeleõppe raamdokumendis;
2.5.5. uute seaduste või nende muudatustega kehtestatud nõudmisi.
2.6. Õppekavade hindamisel analüüsitakse õppijatelt kogutud tagasisidet, nende hinnangut:
2.6.1. koolituse eesmärgi ja õpiväljundite vajadustele vastavuse seisukohast;
2.6.2. õpiväljundite saavutatavuse kohta;
2.6.3. iseseisva õppetöö tegelikule mahu kohta;
2.6.4. auditoorse õppetöö mahu kohta õpiväljundite saavutatavuse seisukohast;
2.6.5. õppematerjalide kohta.
3. Koolitajate kvaliteedi ja kutsealase arengu tagamise tingimused ja kord
3.1. Koolitajal peab olema erialane haridus ja/või piisav töökogemus,
mis võimaldab õpetada täiskasvanutele eesti keelt.
3.2. Väiksema kogemusega koolitajale määrab kool mentori, kes nõustab teda
õppeprotsesside juhtimisel, meetodite valikul, õppijate erivajadustega arvestamisel jms
3.3 Kool korraldab koolitajatele sisekoolitusena regulaarselt, 2 korda kuus,
täiskasvanutele eesti keele õpetamise metoodika alast seminari.
3.4 Kool viib kord poole aasta jooksul koolitajatega läbi arenguvestluse,
kus analüüsitakse senist õppijalt kogutud tagasisidet, aitab kaardistada koolitaja
arenguvajadusi ja valida vajadusel sobivaid täiendkoolitusi.
3.5. Koolitajad valivad endale nende arenguvajadustest lähtuvalt uurimisteema,
püstitavad probleemi ja leiavad võimalikud lahendused erilast kirjandust lugedes,
mentori abi kasutades, täiendkoolitustel osaledes, oma ja kolleegide kogemusele toetudes,
rakendades lahendusi õppetöös ja kogudes õppijatelt selle kohta tagasisidet.
3.5.1. Koolitajad tutvustavad oma, püstitatud probleemi, uurimustöö arengut ja
lahendusi jooksvalt seminaride üldosas.
3.6. Täiendkoolitustel osalenud koolitajad viivad läbi seminari, et jagada saadud teadmisi
kolleegidega.
3.7. Kool tasub koolitajate täiendkoolituskulud, mis toetavad täiskasvanutele eesti keele
õpetamiseks vajalike oskuste täiendamist.
3.8 Kool tasub kõik koolitaja täiskasvanute koolitaja kutse taotlemisega seotud
koolituskulud, sh kutseeksami riigilõivu.
3.9 Iga koolitaja kogub õppijatelt koolituse lõpus, ja pikemate koolituste puhul
ka koolituse kestel, tagasisidet:
3.9.1 kas koolitaja selgitab koolituse eesmärke arusaadavalt;
3.9.2 kas ja mil määral metoodika vastab õppijate vajadustele;
3.9.3 millised koolitusel kasutatud konkreetsed õppemeetodid on õppijate hinnangul tõhusad;
3.9.4 kas ja mil määral on koolitaja hoiak õppijate suhtes toetav ja avatud;
3.9.5 kas ja mil määral koolitaja selgitab materjali arusaadavalt
3.9.6 kas ja mil määral koolitaja annab kasulikku tagasisidet;
3.9.7 kas ja mil määral koolitaja arvestab iga õppija vajadusi.
4. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord
4.1. Enne uue koolitusruumi kasutuselevõtmist kool:
4.1.1 kontrollib seda tervisekaitse ja tööohutusnõuetele vastavuse seisukohast.
4.1.2 kontrollib ruumis sobivust keeleõppeklassi vajaduste seisukohast;
4.1.2 kontrollib heli peegeldumist ruumi seintelt;
4.1.3 vajadusel paigaldab ruumi seintele kajasummutavad vahendid, et vähendada mürataset;
4.1.4 vaipkatte olemasolul eemaldab selle ja asendab laminaatpõrandaga;
4.1.5 paigaldab klassi mööbli, mis võimaldab moodustada U-kujulise laudade asetuse;
4.1.6 paigaldab klassi suure valge markertahvli, lisatahvli, ekraani, projektori ja heliseadme;
4.1.7 fikseerib seadmete juhtmed ohutul viisil;
4.1.8 paigaldab toolide ja laudade alla vildid, et vähendada müra;
4.1.9 vahetab välja vananenud kütteseadmed kaasaegsete vastu;
4.1.10. kontrollib valgustust ja vajadusel vahetab lambid välja;
4.2 Kool tagab vajalikus hulgas õppevahendeid ja täiendab varusid 1 kord kuus, vajadusel sagedamini.
4.3. Kool ja koolitaja kontrollivad ja tagavad, et igas koolitusruumis on koolituseks antud koolituseks
vajalikud seinatabelid, visuaalid ja rekvisiidid (pildikaardid, esemed, keeleõppemängud jm).
4.4. Kool kontrollib ja tagab, et igas klassiruumis on koolituse ajal joogivesi, tee ja kohv ning
pausi ajal vajalikus koguses suupisteid.
4.5 Koolitaja tagab, et ruume tuulutatakse koolituse ajal regulaarselt ja vastavalt vajadusele.
4.6 Kool hindab õppekeskkonna vastavust õppijate vajadustele igapäevaselt.
4.6.1 Mööbli paigutust ruumis muudetakse vastavalt vajadusele, koolitusgrupi suurusele,
osalejate arvule ja koolituspäeval kasutatavale meetoditele jms
4.7 Kool kogub õppijatelt tagasisidet õppekeskkonna kohta (sh ruumi puhtuse, laudade paiknemise,
pausi korraldamise kohta, ruumi temperatuuri) nii koolituse lõpus kui ka jooksvalt koolituspäeva
kestel.
5. Täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord
5.1. Kool ja koolitaja koguvad õppijatelt tagasisidet koolituse alguses, koolituse kestel, lõpus ja
pärast koolituse lõppu.
5.1.1. Tagasisidet kogutakse nii suuliselt, kirjalikult paberkandjal kui ka digitaalselt.
5.2. Koolituse alguses täidavad õppijad eelankeedi, mille eesmärgiks on anda infot,
mis võimaldab koolitajal arvestada osalejate tausta, eelneva õpikogemuse, eesmärkide,
vajaduste ja sh erivajadustega.
5.3. Koolitaja kogub ja edastab koolile ka jooksvalt saadud olulist tagasisidet, mis aitab koolil teha
õppetöö ja korraldusliku tegevuse kvaliteedi tagamiseks vajalikke muudatusi esimesel võimalusel.
5.4 Pikemate koolituste puhul, kestusega 7 kuni 12 kuud, kogub koolitaja kirjalikku vahetagasisidet,
kontrollimaks, kas on tekkinud vajadus teha muudatusi, mis aitaksid rohkem arvestada õppija
vajadustega.
5.5. Koolituse lõpus kogub koolitaja tagasisidet kursuse sisu, metoodika, õppemeetodite,
õppematerjalide, koolitaja hoiakute, õppetöö korralduse ja õppekeskkonna kohta ja
edastab selle koolile.
5.5.1 Kirjalikult kogutud tagasiside koolituse lõpus on anonüümne.
5.6. Kool kogub infot testi tulemuste kohta. Iga koolituse lõpus hinnatakse õppijate oskusi kirjaliku
ja suulise testiga.
5.7 Kool kogub koolituse lõpetanud õppijatelt, kes on sooritanud Haridus- ja Noorteameti
korraldatud eesti keele tasemeeksami, infot eksamitulemuste kohta, analüüsib seda nii
õppekavade sisu, mahu kui ka metoodika seisukohast.
5.7.1 Õppija tagasiside andmine eksamitulemuste kohta on vabatahtlik.
5.8 Kool analüüsib kogu kogutud tagasisidet, viib ellu vajalikud muudatusi, tõstmaks õppekavade,
koolitajate ja koolitusasutuse tegevuse kvaliteeti.